Põhijoonisel (vt. joonis nr.3) on näidatud kruntide suurused, kruntide kasutamise sihtotstarve, suurim lubatud korruste arv, maksimaalne ehitusalune pind, suurim lubatud hoonete arv krundil ja ehitise lubatud tulepüsivusklass.

Üksikelamumaale on määratud ehitusala piirid lähtudes hoonestuse ja tuleohutuse eeskirjadest. Planeeringus on antud võimalus hoonestada krunte 1 kuni kahekordse (teine korrus katuse alune korrus) üksikelamuga, maksimaalse kõrgusega 9m, abihoonete lubatud maksimaalne kõrgus 6m ja ehitusalune pind kuni 40m².

Ehitusala piirid kruntide piiridest on 5,0 m (va. Krunt 20, kus Pirita jõe poolsel küljel ulatub ehituskeeluvöönd 50,0 m kaugusele jõe kaldast.)

Üksikelamud on planeeritu tulepüsivusklassiga TP 3, millest johtuvalt on elamute vaheline tuleohutuskuja 8,0 m ja ehitusmaterjalide valik on vaba.

Põhijoonisel on toodud tinglikud elamute asukohad ja juurdepääsuteed kruntidele.

Põhijoonisel ja tehnovõrkude koondplaanil (vt. joonised nr.3 ja 4) on määratud tehnovõrkude servituudid.

 

 

Elamurajooni arhitektuursel planeerimisel on eesmärgiks vältida ebaproportsionaalselt suurte ja maitsetute arhitektuursete lahendustega hoonete tekkimine. Olemasolev kõrghaljastus kruntidel tuleb maksimaalselt säilitada, lubatud hoonestusala moodustab 30-40% krundi pindalast tagamaks 50% haljastusest olemasoleval metsaalal.

Vältida tuleb retromaigulisi kujundusvõtteid ja odavaid, ajutisusele viitavaid sünteetilisi materjale.

Hooned paigutada kruntidel tänavajoone suhtes taandesse, et tekiks roheline tänavakülg. Kohustuslikku ehitusjoont ei nõuta. Garaazid ja krundisisesed parkimiskohad võimalikult lähedal tänavatasandile.

Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele. Hooned tuleb projekteerida lubatud ehitusalasse risti või paralleelselt tänavaäärse krundipiiriga, võimalikud kõrvalekalded lubatud seoses kõrghaljastuse säilitamise vajadusega. Ühe kinnistu hoonete katuseharjajooned peavad olema omavahel kas paralleelsed või risti. Katused rajada täisviiluga ja kahepoolse võrdse kaldega. Ehitise katusekalle peab olema vahemikus 35-45, katuse kalle on kogu ulatuses samasugune. Katusest väljaulatuvate hooneosade katused teha kas täisviiluga ja kahepoolse võrdse kaldega sama moodi hoonega või ühekaldelise katusega kaldenurgaga 20-40.

Välisviimistlusmaterjalide kohta esitatavad nõuded. Väljaulatuv sokkel kaetakse sokliplekiga või soklikiviga üleulatusega soklipinnast 30-50mm. Soklipleki toon peab olema sama tooni akende veeplekiga. Sokli viimistlusmaterjalideks on lubatud murtud paekivist müürikivist paksusega 30-80mm rõhtsalt puhta sügava vuugiga laotud müüritis. Lubatud on rajada ka betoonsokkel. Samuti on lubatud helehalli silekrohviga või lainelise krohviga kaetud värvimata või värvitud sokkel. Sokli lubatud värvitoonid on helehall, helekreem, helepruun, sinakashall.

Seinad: Seinte põhiliseks viimistlusmaterjaliks on lubatud kasutada puitu ja puhasvuugiga laotud tellismüüritist. Ühe kinnistu piires ei või kasutada rohkem kui kahte erinevat tellisetüüpi. Toonid peavad olema pastelsed ja heledad. Puitviimistlusest on lubatud hööveldatud rõhtlaudvooderdus ja/või hööveldatud või hööveldamata püstlaudvooderdus. Puitseinad peavad olema värvitud. Kasutada tohib nii katte- kui ka laseerivaid värve. Hoone seinte värvid peavad olema kas heledad või kontrastiprintsiibil – tumeda tellisseina puhul heledad puitpinnad ja heleda tellisseina puhul tumedad puitpinnad. Kandepostidena tohib kasutada puit ja kivikonstruktsioonis nelikantposte 150x150mm kuni 380x380mm. Tohib kasutada naturaalpuidust võre- ja kattereste. Massiivsete palkidest laotud piirete kasutamine pole lubatud.

 Katus: Katusekattematerjaliks on lubatud kasutada S-kujulist katusekivi toonidega must, hall, tumepruun, antiik. Kivi materjal võib olla nii betoon kui ka keraamika. Katusetarvikud peavad olema katusekiviga samas toonis või kuumtsingitud terasest. Katuse viiluserva üleulatus otsaseinast peab olema vahemikus 0,5- 0,8 m, katuse räästa üleulatus külgseinast 0,6- 0,9m.

Korstnad: Korstnate hoonest väljaulatuv osa laduda sama tüüpi tellistest, mida on lubatud kasutada välisseintes või katta krohviga sarnaselt välisseintega. Korstnapits katta vihmaveerennide ja -torudega sama tüüpi plekiga. Plekist moodulkorstnate kasutamine hoonest väljaspool ei ole lubatud.

Vihmaveerennid ja –torud: Ümara toruga vihmaveesüsteemid, viimistlus on valge, must, pruun, hall või kuumtsingitud teras.

Välistrepid ja –terrassid: Lubatud on nii kivist kui ka puidust konstruktsiooniga trepid ja terrassid. Kivist trepi ja terrassi sokkel peab olema samasugune kui hoonel.

 

 

 

Elamute küte on kavandatud lokaalsena.

Küttesüsteemide valikul tuleb lähtuda projekteeritavate elamute suurusest, elanike majanduslikest võimalustest, soovidest ja isiklikest harjumustest.

 

 

 

Olemasolev kõrghaljastus kruntidel tuleb maksimaalselt säilitada, lubatud hoonestusala moodustab 30-40% krundi pindalast tagamaks 50% haljastusest olemasoleval metsaalal.

Kruntidele on ette nähtud rajada kõrghaljastus, istutada nii leht- kui okaspuid. Kindlasti tuleks istutada puid maaüksuse sisetee poolsele küljele kruntide piiril nii liiklusmüra kui ka sõidukitest tulevate heitgaaside tõkestamiseks. Rajatavate puude liikide variandid: kuusk, kask, tamm.

Alates 10cm läbimõõduga puude mahavõtmine on lubatud ainult Valla raieloaga krundi piires.

 

Täpne haljastusplaan lahendatakse konkreetse elamu projekti sidumisprojektiga.

Teemaal kruntide piiride ja sõidutee vaheline ala on planeeritud murualaks.

Kruntide tänavapoolne piire rajada puidust kivi- voi metallpostidega. Piirded peavad olema hoonestusega arhitektuurselt sobivad. Piirete kõrgus-1,5m.

Kruntide vahelised piirded ja naabermaaüksuse piire traatvõrkaed. Piirded tuleb rajada krundi serva.

Olmejäätmete kogumine toimub kinnistesse konteineritesse.

 

 

Omanikul on kohustus hoida kraavid puhtana. Kraaviga piirneva krundi serva jätta 1m sanitaartsoon kalda ja piirde vahele või jätta avatuks

 

 

Tuleohutusabinõud on järgmised:

Detailplaneerimisprojektis on igale krundile kantud võimalik ehitusala, mis arvestab tulekaitsenorme.

Ehitiste minimaalne kaugus on krundi piiridest 5 m. Projekteeritavate hoonete vahekaugus on 10 m. Juurdesõiduteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud hoonetele- rajatistele peavad olema vabad ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. Projekteeritavatele tupikteedele on ettenähtud ümberpööramisplatsid.

Planeeritud veevarustusega on ettenähtud tuletõrjehüdrandid, veetorule läbimõõduga 110. Kuni kogu piirkonna ühendamiseni ühtsesse süsteemi, saadakse tulekustutusvesi kavandatud veemahutist (Q=50 m³). Nii veemahuti täitmine kui ka tulekahju ajal lisavee andmine

(ca 8m³/h) toimub planeeritud veevarustussüsteemist.

Planeeritavate hoonete lubatud maksimaalne kõrgus on 9,0m.

Hoonete maksimaalne korruselisus on 2.

Hooned kuuluvad tuleohutusklassi TP3.

 

 

• Planeeritava maa-alaga luuakse tasakaalustatud kogum erinevate sissetulekuga elanike gruppidest ühes piirkonnas.

• Planeeringuga luuakse head vaated üldkasutatavatele aladele akendest ja selge hästivalgustatud teedevõrgustik.

• Planeeringuga on välditud tarastatud kogukondade ja kindluste ehitamine.

• Planeeringuga välditakse tagumiste juurdepääsude ja umbsoppide teket kujunduses.

• Üldkasutatavate teede ning elamute juurde viivate üldkasutuses olevate sissepääsuteede selge eristamine vähendab sissemurdmiste, vandalismi, graffiti ja süütamiste riski.

• Vastupidavad ukse- ja aknaraamid, lukud, uksed, aknad ja klaasid vähendavad vandalismiaktide ja sissemurdmiste riski

• Sissemurdmiste või vandalismiaktide sihtmärkide tugevdamine peale rünnakut vähendab intsidentide kordumise riski.

• Kiired parandustööd vähendavad edasisi kahjusid ennetades uusi vandalismiakte, graffitirännakuid või süütamisi. Kiirele korrastamisele aitab kaasa regulaarne järelevalve.

• Süttimatust mateijalist prüginõude kasutamine vähendab süütamiste riski.

• Kergestisüttivate materjalide eemaldamine või asendamine vähendab süütamiste riski.

• Hea korrashoid, eriti kergestisüttiva prügi kiire eemaldamine, vähendab süütamise ohtu.